Kolm IT-lahendust, millest ei saanud asja...

1. Google Glass

  Enne turule tulekut oli Google Glass inimeste top-listis olev jututeema. See oli midagi innovaatilist ja enneolematut. Ometigi ei saanud tootest uut must-be produkti. Miks?

  Google Glass-i läbikukkumisel on välja toodud kaks suuremat põhjust. Esiteks oli see ebapraktiline ning teiseks põhjustas see inimestes palju vaidluseid privaatsuse teemal. Prillidel puudus otsene eesmärk ja igapäevane kasutusvajadus. Nende kaks põhilist omadust oli teha kiirelt pilte ning scrollida läbi interneti, kuid 2-3-tunnise akuga ei tekitanud see erilist vau-efekti. Disanerid ei mõelnud selle peale, et enamik inimeste jaoks ei ole atraktiivne kanda pidevalt peas mõnd tehnoloogilist eset. Samuti äratas kahtlust fakt, et prillide küljel asetseb suur kaamera, mis vestluskaaslasele pidevalt näkku vaatab. See tekitab ebakindla tunde, kuna Google Glassi kandja võib üles filmida ja pildistada mida iganes ilma, et keegi seda märkaks. Samuti oli prillide turuhinnaks 1500$, mis suurem osa rahvale käib ülejõu. 

  Seega, ei saa leiutada midagi innovaatilist mõtlemata läbi, miks inimesed seda vajavad, kuidas nad seda kasutades end tunneks ning mis oleks tavakodaniku jaoks väljakäidav hind. 

2. Windows 8

  Aasta 2012 üks suurimaid läbikukkujaid oli Windows 8. Uus versioon Windowsist tekitas vanade fännide seas suurt pahameelt, kuna see oli tolle aja kohta liiga innovaatilise välimusega. 

   Uus ja värviline Metro liides oli võib-olla loogiline kasutades tahvelarvutit, kuid laua-või sülearvuti kasutuses oli appi-loogika moodi kujundus liiga keeruline. Sarnasusi Windows 7-ga oli vähe ning uuel ekraanil orienteerumine pea võimatu. See erines eelmisest versioonist niivõrd palju, et isegi "Start" nuppu ei olnud enam. Vana startmenüü asemel vaatas kasutajale vastu sellise kujundusega menüü, mis sarnases Windowsi telefonidele, näiteks Nokiale. Windows 8 oli niivõrd suur läbikukkumine, et seda nimetati arvutikasutajate katastroofiks. Ka puudusid mitmed varem sisse-installitud tarkvarad.

  Kuigi uued lahendused on alati teretulnud, ei saa ka nii suur firma nagu Microsoft ignoreerida kasutajate soove ja vanu harjumusi.

3. Napster

  1999. aastal loodi muusika allalaadimise keskond nimega Napster. See oli üks esimesi muusikaplatvorme, kus inimesed said laule allalaadida tasuta. Samuti oli seda kerge kasutada. Tuli vaid tõmmata vajalik tarkvara ja panna otsingusse soovitud laul. Seejärel otsis Napster mõne teise kasutaja arvutist loo ülesse ning alustas selle copymisega. Nii leidis platvorm rahva seas laialdast kasutust. 

  Kahjuks ei kestnud seda lõbu kauaks, kuna tollane muusikatööstus oli siiski ülesse ehitatud selle peale, et inimesed ostavad füüsilised albumid. Tasuta muusika allalaadimise platvorm oli muusikutele pinnuks silmas, kuna nemad kaotasid selle pealt suuri summasid. Seetõttu muutus Napster vastuoluliseks kopeerimisõigustega ning kohtus määrati Napsteri asutajatele ultimaatum- nad kas kõrvaldavad probleemi, et inimesed tasuta muusikat "varastavad" või panevad oma platvormi kinni. Kuna esimest soovi ei suudetud rahuldada, tuli 2001. aastalt Napster sulgeda. 

Kasutatud allikad:

https://qz.com/1683609/how-the-music-industry-shifted-from-napster-to-spotify/

https://majandus24.postimees.ee/874002/uus-windows-surub-peale-tahvelarvuti-loogikat

https://www.zdnet.com/article/five-reasons-why-windows-8-has-failed/

https://time.com/4704250/most-successful-technology-tech-failures-gadgets-flops-bombs-fails/

https://medium.com/nyc-design/the-assumptions-that-led-to-failures-of-google-glass-8b40a07cfa1e